„Eesti Kodu“ ajalugu

Kopenhaageni Eesti Selts „Eesti Kodu“ asutati juba aastal 1922 ning tegutses kuni II maailmasõjani kogunemispaigana kohalikele eestlastele ja nende taanlastest sõpradele. Sõja ajal seltsi tegevus soikus.

II maailmasõja viimastel kuudel tuli Taani palju eestlasi nii tsiviilpõgenikena kui ka Saksa sõduritena. Pärast Saksamaa kapitulatsiooni koguti eestlased kokku spetsiaalsetesse laagritesse, suurim neist asus Kopenhaagenis. Vastavalt ametlikele allikatele oli Taanis umbes 1000 eestlast, kes said põgeniku staatuse. Kuni tulevik oli veel ebaselge, oli laager seltskondlike ja kultuuriliste ürituste toimumispaigaks. Paari aasta pärast avanes võimalus riigist välja rännata, mida enamik eestlasi ära kasutas: kõigepealt Argentiinasse ja Inglismaale, hiljem põhiliselt Kanadasse ja Austraaliasse. Kuid paljud jäid ning rajasid endale elu väljaspool laagrit – abiellusid, said töökoha või asusid õppeasutustesse õppima. Eesti Vabariigi 30. aastapäeval 1948.a otsustas grupp eestlasi ja nende Taani sõbrad taaselustada Eesti Seltsi „Eesti Kodu“.

”Eesti Kodu” esimene peakoosolek toimus 19. märtsil 1948 kahekümne kolme osalejaga. Võeti vastu seltsi põhikiri ning valiti juhatus eesotsas taanlase Axel Steinfeldtiga – kõik tema järelkäijad on aga olnud eestlased. Selts alustas 71 liikmega, kuid väljarände ja surma tõttu liikmeskonna arv aastate jooksul vähenes. Seoses liikmete arvu kahanemisega vähenes ka kokkusaamise sagedus. Peale iga-aastase peakoosoleku tähistati väliseestlaste päeva novembri viimasel pühapäeval ning Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril.

Selts tegi tihedat koostööd Lõuna-Rootsi eestlastega. Nii tähistati 1968.a Eesti Vabariigi 50. aastapäeva ühisüritusega Moltke palees paarisaja osavõtjaga, sealhulgas mõned Taani poliitikud. Aastal 1978 aga tähistati Eesti Vabariigi 60. aastapäeva Malmö raekojas. Kopenhaageni eestlased osalesid ka Eesti Maja ostmisel ja rajamisel Lundis.


Vanema põlvkonna ”Eesti Kodu” viimane esimees oli Robert Lõhmus, keda enam elavate kirjas ei ole. Seoses Eesti taasiseseisvumisega hakkas aga 1990-ndate aastate algul Taani tulema noori eestlasi Eestist. Kuna ”Eesti Kodu” pensionäridest juhatus enam tegevust jätkata ei soovinud, anti aastal 1994 ohjad noorte kätte, st. valiti noortest koosnev juhatus. Seltsi esinaiseks sai Karin Andersen, energiline ja hea organiseerimisvõimega inimene. Tema oli see, kes valis eestlastele kogunemispaigaks ungari nimega kohviku Laszlo Kopenhaageni vanalinnas aadressil Læderstræde 28. Praegu kannab kohvik nime Café Ciao, aga eestlastel on mingil määral siiamaani säilinud traditsioon koguneda sellesse kohvikusse iga kuu viimasel reedel. Karin algatas ka ”Eesti Kodu” raames Eesti Naiste Klubi tegevuse. Kuna tollal oli nooremaid eestlasi Taanis veel vähe, käidi üksteise pool külas, nii et üks üritus aastas toimus vaid eesti naistele ja teine üritus naistele koos nende taanlastest või muust rahvusest abikaasadega. Tehti isegi nii, et vahepeal istusid mehed ühes ja naised teises ruumis ning vahetasid kogemusi kultuurikonfliktide vms. osas. Hiljem, kui eestlaste seltskond suurenes ja sündisid lapsed, kujunes Eesti Naiste Klubi tegevus ümber restoraniõhtuteks algul ainult naistele, hiljem kõigile Eesti Kodu liikmetele ja külalistele.

Algul jätkas uus eestlaste põlvkond vanemate eestlaste traditsioone. Üritused olid küllaltki ametlikku laadi, näiteks Eesti Vabariigi aastapäeval peeti aktus, kus sisse toodi Eesti lipp ning lauldi Eesti ja Taani hümni. Samuti jätkati esialgu väliseesti päeva tähistamist. Üritusi peeti seltskonnaruumides Roskildevejl. Üritustel osales ka tookordne Eesti Vabariigi suursaadik Arvo Alas, keda enam elavate kirjas ei ole. Eesti Vabariigi 79. aastapäeva üritusel esinesid näitlejad Toomas Tross ja Haide Männamäe, kes õppisid tookord Kopenhaageni teatrikoolis Commedia School. Muusikalise vahepala esitasid muusik Jaak Sooäär ja näitleja Tormi Kevvai. Leitnant Margus Lillemägi Taani Kaitseväe Erikoolist rääkis Eesti Kaitsejõudude teemal. Osalejaid oli 65.

Järgneval paaril aastal viidi üritusi läbi Frederiksbergis restoranis “Allegade 10”. Seal toimus ka väga pidulik Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamine 1998.a, kus sõnavõtuga esines tolleaegne Eesti suursaadik Jüri Kahn ning Peeter Mitt Taani Kaitseväe Erikoolist. Abipraost Heiner Erendi viis läbi palvuse.

Aastal 2000 valiti esinaiseks Tiina Merila Kyhn. Endine esinaine Karin Andersen kolis tagasi Eestisse. Alates sellest aastast hakati üritusi läbi viima Soome Kultuuriinstituudi ruumides Nyhavnis. Tiina Merila Kyhn lõi seltsi tegevusele kodusema meeleolu, st. üritused peeti vabamas vormis. Tsiteerin Tiina Merila Kyhni tervituskõnet sügisüritusel 7. okt. 2001: ”Kuigi tänapäeval on lihtne elada välismaal ja ikkagi omada pidevat igapäevast kontakti Eesti ja Eesti uudistega interneti kaudu, ei asenda see inimestevahelist suhtlemist. Meie selts kannab juba ammustest aegadest nime ”Eesti Kodu” ja seepärast sooviksime, et te ennast tunneksite nagu oleksite jõudnud koju, omade hulka. Oleks hea, kui me kõik tunneksime ennast kui ühise suure pere liikmed, kes omavahel suhtlevad, üksteise vastu huvi tunnevad ja üksteist jõudumööda ka aitavad. Välismaal elades oleme ju oma pärisperedest kaugel, seepärast peame ise endale sotsiaalse tugitausta tekitama. ”Eesti Kodu” juhatus loodab, et me suudame teile pakkuda nn. füüsilisi raame omavaheliseks suhtlemiseks – meie peamine ülesanne on ju ühendada siinseid eestlasi.”

Selle aja peale oli sündinud juba päris palju väikesi eestlasi ning üritused tuli teha lastesõbralikumaks. Kuna uuele eestlaste põlvkonnale väliseestlaste päev suurt midagi ei öelnud, hakati selle asemel korraldama sügisesi kultuuriüritusi septembris või oktoobri algul. Samuti võeti tegevuskavasse jõuluüritus, mida tähistatakse detsembri algul. Seevastu Eesti Vabariigi aastapäeva seltsi raames igal aastal enam ei tähistatud, kuna Eesti Vabariigi saatkond korraldab nagunii vastava ürituse. Siiski tähistati Eesti Vabariigi 82. aastapäeva restoranis Fy & Bi Valbys, kus esines päevakohase sõnavõtuga tolleaegne Eesti saatkonna konsul Indrek Sootak ning Peter Kyhn tegi ettekande ”100 aastat August Koerni sünnist.” Meeldejäävamaks ürituseks sel perioodil oli 2003.a. toimunud maiball Frederiksbergis restoranis “Allegade 10”, mille korraldamisel tegi suure töö ara tolleaegne seltsi sekretär Mare Kukk Grønbjerg, kelle kahjuks raske haigus hiljem meie seast ära viis. Balliperenaiseks oli Anneli Vilu Lauritsen koos oma abikaasaga.

Aastal 2004 valiti esinaiseks artikli autor Mae Veskis Hove. Endine esinaine Tiina Merila Kyhn kolis Lõuna-Rootsisse. Kuna sel aastal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks, tähistati seda sündmust 1. mail tollase juhatuse liikme Anneli Vilu Lauritseni koduaias. 13. juunil toimus eestlaste traditsiooniline piknik Klampenborgis Dyrehavenis. Ka Silvi Teesalu Taani Kultuuriinstituudist osales piknikul. Oktoobrikuisel sügisüritusel rääkis tolleaegne Eesti suursaadik Taavi Toom president Arnold Rüütli Taani külastusest, vaatasime Arvo Iho lühifilmi ning oma töökogemustest andis ülevaate Carlsbergi firmas töötav eestlanna Kristy Villems. Esimesel advendil toimus jõuluüritus, kus oli kohal 30 täiskasvanut ja 10 last, meid külastas eesti jõuluvana ning laulsime üheskoos eesti jõululaule.

2005.a. jaanuaris toimus seoses peakoosolekuga kohtumine taani näitekirjaniku Erling Jepseniga, kelle näidendit “Mees Eestist” olid paljud just eelnevalt teatris vaatamas käinud. Märtsis organiseeris juhatuse praegune sekretär Eneli Hero eesti naiste ürituse, kus külastasime Dannerhuseti naiste kriisikeskust ning hiljem õhtustasime restoranis. Juunikuisel piknikul oli halva ilma tõttu vähe osalejaid, aga läbi see viidi. Kuna alates 2005.a. sügisest enam Nyhavni ruume üürida ei saanud, toimus sügisüritus, kus esinesid viiuldajad Kirsti Kuusk ja Jean-Paul Kress, Rootsi Kaubanduskoja ruumides Toldbodgadel – need ruumid organiseeris meile juhatuse liige Urmas Lepik. Urmas rääkis Göteborgis toimunud eestlaste suvelaagrist. Samu ruume oleme hiljem kasutanud peakoosolekuteks, kuna seal on filminäitamise võimalus.

2005.a. teisel advendil oli Kopenhaagenis tõeliselt eestipärane nädalavahetus. Laupäeval, 3. detsembril avas EV Suursaatkond H.C.Anderseni teemalise näituse ”Vankumatu Tinasõdur”, mis toimus koostöös ajalehega ”Eesti Ekspress” ning kuhu olid kutsutud ka ”Eesti Kodu” liikmed. Kui EV suursaadik Taavi Toom oli näituse avanud, andis näituse idee autor ja kuraator, ”Eesti Ekspressi” kunstitoimetaja Harry Liivrand ülevaate näituse tagapõhjast. Näitus sai teoks tänu ”Eesti Ekspressi” ja Taani Kultuuri Instituudi kaasabile. Seejärel joonistas kunstnik Raivo Järvi Kopenhaagenis elavatele Eesti lastele pildi muinasjutu ”Inetu Pardipoeg” ainetel, kaasates lapsi oma lastesõbralikul moel. Hiljem oli igal lapsel võimalus ise H.C.Anderseni muinasjuttude põhjal pilt joonistada. Rahvast oli palju ning üritus igati õnnestunud. Juba järgmisel päeval toimunud jõuluürituse viisime tol aastal läbi koostöös eesti kogudusega Hans Tauseni kiriku ruumides. Kohal oli 30 täiskasvanut ja 10 last.

2006. aasta jaanuaris üritasime peakoosoleku järel vaadata eesti filmi ”Stiilipidu”, mis aga kahjuks jäi tehnilistel põhjustel pooleli. 28. aprillil külastasime ühiselt Tiibeti restorani – selle koha valis välja juhatuse liige Ele Junker, kelle ülesandeks see ongi viimasel ajal kujunenud. Kevadine piknik jäi halva ilma tõttu ära, küll aga pidasime pikniku 20. augustil, tähistades sellega ühtlasi Eesti 15-ndat taasiseseisvumispäeva. 28. septembril leidis aset kurb sündmus, mida osa Eesti Kodu liikmeid aitas organiseerida - meie endise sekretäri Mare Kukk Grønbjergi matus… ”Eesti Kodu” sügisüritus toimus 1. oktoobril ning uutes ruumides. Nimelt saime tänu Leedu Seltsile kokkuleppele katoliku kirikuga kesklinnas Vesterbrol, et võime nende ruume soodsa üüri eest kasutada. Sügisüritusel tutvustas end uus Eesti Vabariigi suursaadik Meelike Palli ning esines ettekandega mereväelane Liivo Laanetu. 3. detsembril aset leidnud jõulupeol oli kohal rekordiliselt palju inimesi - 50 täiskasvanut ja 22 last. Esines eestlaste ansambel Tiina Merila Kyhni ja Eva Hammeri eestvõttel ning muidugi külastas lapsi eesti jõuluvana – suuremad lapsed esitasid kommikoti saamiseks luuletusi. Lundis elav eestlannast kondiiter Eevi Voit oli valmistanud eestipäraseid küpsetisi. Tema küpsetised on juba lausa traditsiooniks kujunenud ja lisavad üritustele tõelist eesti hõngu.

2007.a. jaanuarikuise peakoosoleku järel vaatasime koos eesti komöödiat „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“. Veebruaris osalesime EV aastapäeva üritusel saatkonnas. 20. aprillil külastasime ühiselt India restorani – osalejaid oli 24. Kevadine piknik toimus 10. juunil – oli ilus kuum ilm ning kohal 24 täiskasvanut ja 10 last. Esmakordselt osalesime Kopenhaageni rahvusvahelisel päeval, mida peeti 9. septembril. Eesti Kodul oli omaette telk, kus me saatkonna kaudu saadud brošüüride, Eesti kommide ja küüslauguleivakestega huvitatutele Eestit tutvustasime. Telgi juures peatus nii Lundi eestlasi, Kopenhaageni eestlasi kui ka taanlasi ja teisi rahvusi. Eesti Kodu sügisüritus toimus 7. oktoobril katoliku kiriku ruumides. Urmas andis ülevaate Göteborgis toimunud eestlaste festivalist Estival, kus meiegi koor oli osalenud. Muusikalist meelelahutust pakkus 11-aastane Andreas Helk, kes mängis klaveripalu. Samades katoliku kiriku ruumides leidis aset jõulupidu esimesel advendil. Rahvast oli väga palju - 56 täiskasvanut ja 12 last. Muusikalisi elamusi pakkus Maria Faust oma elukaaslasega ning eestlaste koor laulis jõululaule. Lapsi külastas jõuluvana.

2008. a. vaatasime peakoosoleku raames dokumentaalfilmi ”Pronksöö.” Valiti ka uus juhatus.

11. veebruaril osalesime väiksema grupiga Maailmakultuurikeskuse korraldatud lasteüritusel, kus kooliealised lapsed lugesid taani keeles ette lõike raamatust ”Leiutajaküla Lotte”, tutvustades seega kohalolijatele eesti lastekirjandust. Kohal viibis ka Läti Selts.

Veebruaris tähistasime EV 90. aastapäeva. Aastaid oleme vabariigi aastapäeva tähistanud koos saatkonnaga, st. ”Eesti Kodu” roll pole seal olnud märkimisväärne. Kuna aga tänavu korraldas saatkond suurejoonelise ürituse – RAM-i kontserdi – 27. märtsil, siis otsustasime Vabariigi õigel aastapäeval, 24. veebruaril seda sündmust vääriliselt tähistada. Üritus oli igati pidulik ja rahvuslik.

Kevadel külastasime India restorani ja seejärel veetsime koos aega kohvikus Ciao. Piknik toimus seekord 5. juunil, kohal oli 20 täiskasvanut ja 10 last. Tänavu on kavas veel traditsiooniliste ürituste läbiviimine.

Alates 2006. aastast tegutseb ”Eesti Kodu” kodulehekülg www.eestikodu.dk, mida haldab juhatuse sekretär Eneli Hero. Koduleheküljelt saab infot meie tegemiste kohta ja vaadata ürituste fotosid. Päris palju kohalikke ja Eesti eestlasi pöördub e-posti teel igasuguste küsimustega meie poole. Samuti on tulnud järelpärimisi Taani firmadelt ja eraisikutelt.

Juhatuse koosseisus on aegade jooksul olnud Karin Tatunts Andersen, Inga Kupp, Jüri Soomägi, Evelyn Lorentzen, Maire Forsbom, Marina Meigas Eberth, Liis Rumessen Rode, Anneli Vilu Lauritsen, Mare Kukk Grønbjerg, Tiina Merila Kyhn ning alates 1994. aastast juhatuses olnud Kristin Smedegaard ja Mae Veskis Hove. Praegune juhatuse koosseis on järgmine: Mae Veskis Hove (esinaine), Kristin Smedegaard (laekur), Eneli Hero (sekretär), Ele Junker, Merle Kurvits, Urmas Lepik, Kristina Toming ja Mari-Liis Mbaziira. Liikmemaks on alates 1999. aastast olnud 125 krooni, pere peale 185 krooni.

”Eesti Kodu” on mõnes mõttes justkui katusorganisatsioon väiksematele gruppidele, mis tegutsevad seltsi raames. Nii tegutseb juba 7. õppeaastat väike Kopenhaageni Eesti Pühapäevakool, kus lapsed õpivad Eesti koolide õpilaste programmi järgi ning käivad koos igal teisel pühapäeval. Laste grupp on küll väike, aga nende eesti keele suuline ja kirjalik oskus päris kõrgel tasemel. Õpetaja on allakirjutanu ning lapsed õpivad eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu ja kodulugu. Igaks korraks antakse neile koduseid ülesandeid, nii et nad peavad ka kodus õppetööga tegelema.

Kuna pühapäevakooli kuuluvad vanuseliselt juba suuremad lapsed, tekkis vajadus tegelda ka väiksematega. Siin võttis initsiatiivi oma kätte Kristi Trahv, kes algatas tänavu eesti laste mängugrupi, kus kord kuus käivad koos kuni 7-aastased lapsed. Kasutatakse seltskonnaruume Vesterbrol ning esialgu on grupis 12 last.

2007.a. sügisel hakkas Eesti Välisministeeriumi ja ”Eesti Kodu” rahalisel toetusel koos käima kohalike eestlaste koor. ”Eesti Kodu” eelarvest maksame toetust ning kooriliikmed annavad ka ise oma rahalise panuse. Kooriproovid toimuvad Christianshavnis, dirigent on Maria Faust. Koor on esinenud mitmel korral ”Eesti Kodu” üritustel ning astus üles ka viimasel eesti jumalateenistusel septembris.

Läbi aastate on meil olnud hea koostöö saatkonnaga. Oleme teinud nii ühisüritusi kui ka lihtsalt saatkonna üritustest meie liikmeskonda teavitanud ja seal osalenud. Koostööd teeme ka Lundi eestlaste seltsiga, seda küll peamiselt sel tasemel, et meie informeerime neid endi üritustest ja nemad omakorda meid. Nii on mõlema poole liikmetel võimalik soovi korral vastavatel üritustel osaleda ja seda on ka tehtud.

”Eesti Kodu” eksisteerib seni, kuni jätkub aktiivseid tegijaid. Eestlaste arv Taanis on viimastel aastatel küll kasvanud, kuid kokkuhoidvustunne oli suurem 1990-ndatel aastatel. Siiski loodame, et suudame tegevust jätkata ning aktiivsed liikmed ja huvitavad ideed on alati teretulnud.

(Koostatud 20. augustil, autor Mae Veskis Hove. Artikli esimeses pooles on kasutatud Vello Helgi mälestusi).

Tagasi artiklite sisukorda
 

 
Kontakt : info@eestikodu.dk